Talvevennad (Vinterbrødre)

Suurtest asulatest eemal asub lubjakivikaevandus, kõle ja karmivõitu paik. Seda elustab vaid suurte masinate kõmin, ühiskonnareeglite ja töökorraldusega vaoshoitud testosteroon ning lumehelbeid keerutav kõle tuul. Koos vennaga sõidab noormees Emil igal hommikul autokastis kaevandusse tööle. Vabal ajal käib ta naabritüdruku akna taga piilumas ja ajab soojaku köögis imelikest kemikaalidest puskarit. Piiripealne käitumine toob kaasa probleeme ja pinged hakkavad kasvama…
Kas peategelasel on keskkonda sobituda keeruline seepärast, et vaimsetest võimetest jääb puudu või on neid hoopis ülearu, pole selle filmi peamine küsimus. Pigem on tegemist eksistentsialistliku esseega üksinduse ja vabaduse teemadel.
Üsna lähedane on „Talvevendade“ sugulus varasemate Harmony Korine white trash’i filmidega, mis uurisid samuti „standardinimese“ norme ja nendest hälbimist ühiskonnas. Ka Palmasoni teosel on julge, indie-filmilik väljenduslaad, mis muuhulgas sulatab põhiloosse fantaasiakatkeid ning toetub ekspressiivsele, kuid hästi doseeritud soundtrack’ile.
Filmi peaosalist Emilit kehastanud Elliott Crosset Hove pälvis teenitult tänavusel Locarno festivalil parima meesnäitleja auhinna.

(Martin Oja)