Jõuluküla Eesti Vabaõhumuuseumis

Jõuluuskumused ja imed läbi sajandite

Jõulud on vanade uskumuste ja imede aeg. Pühade tähistamine on pikkade sajandite jooksul muutunud – paganlikud kombed on segunenud kristlikega, vanad rahvatraditsioonid uute läänelike mõjutustega. Erinevatel aegadel on jõuluööl koju oodatud esivanemate hingi, võetud ette õnnetoovaid kombetalitusi, jutustatud lugusid Jeesuslapsest ning oodatud jõuluvana või päkapikke. On usutud jõuluimesse. Jõulukülas on võimalus osa saada eri aegadel elanud perede jõuluuskumustest. Pärast Jõuluküla on võimalik sama piletiga nautida liikuvat video- ja valgusetendust Pööriöine pulmapidu. ********** Astudes sisse soojadesse taredesse võib sattuda mõnest eelmisest ajastust pärit pühadepildikese sisse. 19. sajandi Köstriaseme talus saab kuulda Jeesuslapse sünnist ja jõulude sõnumist. Rehetoas võib igaüks endale õlgedest jõulukaunistuse meisterdada. Kuie koolimajas saab osa 1887. aasta jõulupuust, koos lauldakse pühadelaule ja kaunistatakse jõulukuuske. Härjapea talus peetakse aga lõbusat vana-aastaõhtut ning oodatakse Näärimeest. Pulga talu pererahvas on vana jõulukombe kohaselt toonud soojaks köetud rehetuppa õled. Nad tutvustavad vanu jõulukombeid ja jagavad näpunäiteid, kuidas oma peret kurja eest kaitsta. Pikad pühad, eriti jõulu- ja nääriöö on hea aeg ennustamiseks ja tuleviku mõjutamiseks. Sepa talu peretütred jagavad uudishimulikele ennustustarkusi, Sepa peremees kutsub kõiki soovijaid sepikotta õnne valama. Nulli-Maie saunas pajatatakse aga põnevaid ja natuke kõhedaid muistseid lugusid talvisest pööriööst ja tegelastest, kes siis liikvel. 1930. aastate külapoes saab lisaks kauba uudistamisele ise jõulukaarte valmistada ning need heade soovidega teele panna. Sassi-Jaani talu on jõuluehtes ning siia on peitu pugenud päkapikud. Rehemajas toimuvalt jõululaadalt saab osta kauneid kingitusi Eesti käsitöömeistritelt. Sutlepa kabelis kõlavad jõululaulud ning saab kuulata jõulupalvust.