LOSSIMUUSIKA: Bach in D / Irina Zahharenkova - klaver

P 07.02.2021 kell 18 Kadrioru loss
LOSSIMUUSIKA

Bach in D
Irina Zahharenkova - klaver
Kammerorkester ME103, kontsertmeister Linda-Anette Verte
Kaastegevad flötist Liina Fidelman ja viiuldaja Marie-Helen Aavakivi
 
Rahvusvahelise Leipzigi Bachi konkursi võitja Irina Zahharenkova mängib muusikaloo kõigi aegade suurima helilooja armastatud teoseid.

Kava:
Johann Sebastian Bachi (1685-1759)
Klaverikontsert D-duur, BWV 1054
Brandenburgi kontsert nr 5 D-duur, BWV 1050
Klaverikontsert d-moll, BWV 1052

Irina Zahharenkova on Eesti väljapaistvamaid ja omanäolisemaid pianiste. Ta on võitnud peapreemiad mitmetelt rahvusvahelistelt konkurssidelt nagu Johann Sebastian Bachi konkurss Leipzigis (2006), Alessandro Casagrande konkurss Itaalias (2006), Georges Enesco konkurss Rumeenias (2005), Prémio Jaén konkurss Hispaanias (2004). Eestis äratas ta suurt tähelepanu VI Eesti pianistide konkursil (2002) pälvides diplomi, ERSO preemia ja publiku tulise poolehoiu. Irina Zahharenkova on õppinud klaverit Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Lilian Semperi ning Sibeliuse Akadeemias prof. Hui-Ying Liu-Tawaststjerna juures. Lisaks annab ta sageli kontserte ka ajaloolistel klahvpillidel – klavessiinil ja haamerklaveril. Irina Zahharenkova on esinenud festivalidel Itaalias, Saksamaal, Soomes, Norras ja Eestis ning olnud solist ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Helsingi Linnaorkestri, Iisraeli Filharmoonikute, Orchestre de la Suisse Romande’i, Orchestre National de Lorraine’i ja mitmete teiste orkestrite ees. Tähelepanu on äratanud ka tema plaadistused. Eriti positiivseid hinnanguid on saanud Scarlatti sonaatide CD, mis ilmus 2012. aastal Moskva filma Classical Records alt.

Koostöös agentuuriga Uus Kontsert

Piletid 15 / 12 EUR

KADRIORU LOSS on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.
Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja vene vanema kunsti kogu.
Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.
Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga
Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvuskultuuri Fond
Eesti Rahvusringhääling
Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
ERSO
Täname:
Tallinna turismiinfokeskus
Rohkem infot:
lossimuusika.ee

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ja külaliste ohutuse tagamiseks kehtivad Kadrioru kunstimuuseumis ranged turvanõuded: täidetud on vaid pool saali, lossis viibides tuleb kanda maski, hoida teiste külalistega piisavat distantsi, desinfitseerida käsi ning jätta muuseumile oma kontaktandmed.
Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filimida ning lülitada välja mobiiltelefonid.
Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas täiendusi ja muudatusi.

Korraldajast mitteolenevatel põhjustel kontserdi ärajäämisel ostetakse piletid tagasi.