Ooperigala „Vikerlastest sündinud ooper“

R 25.oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal „Vikerlastest sündinud ooper“ Eesti ooperi ajalugu tutvustav galakontsert Segakoor HUIK! Estonia Seltsi segakoor Rahvusooper Estonia noormeestekoor Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Solistid: Tuuri Dede, Aule Urb, Pirjo Jonas, Reigo Tamm, Raiko Raalik, Iiris Vesik, René Soom, Koit Soasepp, Liina Vahtrik, Priit Võigemast, Jarek Kasar Kontserdi kunstiline juht ja dirigent Ingrid Roose Kunstilise juhi assistent Maret Mikk Valguskunstnik PriiduAdlas Produtsent Elo-Liis Parmas   8. septembril 2018 täitus 90 aastat esimese eesti ooperi „Vikerlased“ esietendusest ning sellest sündis idee pühendada üks kontsert eesti ooperi muusikalisele ajateljele, pakkumaks publikule ülevaadet pea sajandi jooksul eesti heliloojate loodud ooperitest. Kõlab muusika, mil raamideks Eevald Aava „Vikerlastesed“ (1928) ja Manfer MIMi „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ (2018). Publiku ette astuvad nii nooremad kui ka kogenumad ooperilauljad ning armastatud näitlejad. Ingrid Roose: „8. septembril 1928. aastal esietendus eesti esimene ooper, Eevald Aava „Vikerlased“, ning olgugi et ooperikatsetusi olid varem teinud nii Karl August Hermann, Miina Härma, Artur Lemba kui ka Mihkel Lüdig, saab alles Aava teost pidada tõeliseks kunstiliseks ooperiks, millel on ka rahvuslik sisu. 2018. aasta kevadel tegin suuremahulise uurimustöö, tutvudes eesti ooperitega läbi sajandi, alustades juba ooperi eelkäijatest, nagu Miina Härma „Murueidetütar“ ning Karl August Hermanni „Uku ja Vanemuine“. Minu üllatus oli suur, kui avastasin, milline arv oopereid on 90 aasta jooksul kirjutatud. Üle saja ooperi, millest küll nii mõnigi lõpetamata või esitamata, kuid sealjuures palju ka selliseid, mis omal ajal aastaid mängukavades olnud ja ka tänapäeval kõneainet leiaksid. On mitmeid arusaadavaid põhjusi, miks suurt osa nendest ooperitest enam ei mängita. Siiski arvan, et eesti ooperi pikaealisust ning arengut läbi 90 aasta tasub meenutada ning tähistada. Eesti ooperi galakontsert on ülevaatlik, väikeste annustega ajatelg, kus liigume aastast 1928 aastasse 2018, peatudes iga kümnendi juures mõnel ooperiaarial. Ooperigala üks olulisem osa on koostöö ajaloolastega, kes aitavad lühiülevaadetega anda pildi terve ooperi süžeest.“