Ravel:Ravel ''Laps ja lummutised''. ''Hane-ema'' / prantsuse keeles. Pensionäri soodustus

„Ravel : Ravel“ on fantaasiaküllane ja poeetiline mäng, kus ilu nimel võib sohki teha ning kus Raveli suhe muusikaga suubub pöörasesse vaatemängu, millest väike unistab ja mida suur taga nutab.
 
Etendused toimuvad eesti või prantsuse keeles, eesti ja ingliskeelsete subtiitritega.
Maurice Raveli lühiteosed
 
Kestus 1h 45 min, üks vaheaeg 
Ettekandele tuleb kaks Raveli teost: lüüriline ooperifantaasia „Laps ja lummutised“ ning tantsulavastus „Hane-ema“. Etendused toimuvad eesti või prantsuse keeles, eesti- ja inglisekeelsete subtiitritega. 
 
Soovituslik vanus: sobib alates 5. eluaastast nii lastele kui täiskasvanutele. 
 
Piilume eesriide taha 
17.03.24 kell 15:00
Rahvusooper Estonia kutsub Sind teatrisse, et jagada etenduse „Ravel:Ravel“ eel põnevat mõttevahetust teatri dekoratsiooniala juhataja Laura Oolma ja turundusjuhi Rein Mikuga. Millal veel, kui mitte nüüd vaadata muusikateatri südamesse vahetult enne etendust, näha lava ülesehitust ning rääkida sellest, kuidas jõuab lavastus ideest lavani. Üritustele pääseb 17.03  "Ravel:Ravel" etenduse piletiga. Meeldiva kohtumiseni! 
Vestlus toimub eesti keeles. 
 
I osa. „Laps ja lummutised“
Maurice Raveli lüüriline fantaasia ühes vaatuses
Colette’i libreto
Maailmaesietendus 21. märtsil 1925 Monte Carlos
 
Muusikajuht: Arvo Volmer
Dirigendid: Vello Pähn, Kaspar Mänd
Lavastaja: Mart Kampus
Kunstnik-lavastaja: Liina Keevallik
Valguskunstnik: Siim Reispass
 
Sürrealism möllab. Nii laval kui meie elus. Kes meist poleks tülli läinud tugitooliga? Või jonnaka seinakellaga? Oleme kõik armastanud printsesse ja neid katki rebinud – et näha, mis sees on. Kas portselantass läks praegu meelega ise katki? Teeb ikka tigedaks küll! Mis aga peitub ahvatlevalt nurgast lahti rullunud tapeedi sees …?
Rääkivad oravad, uinuvad kaunitarid, koorilauljatest konnad, hirmuäratavad arvud, varvastel kardinad, turistist teetassid ja kriiskavad tuleleegid – omavahel põimuvad nii unenäolised ilmutused kui killukesed päris elust, nii ooper kui ballett, nii rambivalgus kui kulissidetagused sahinad.
Aga Hane-ema? Kas temal õnnestub end pressida lavale või hoopis teie unenäkku?
 
II osa. „Hane-ema“
Maailmaesietendus 29. jaanuaril 1912 Pariisi Théâtre des Arts’is 
 
Muusikajuht: Arvo Volmer
Dirigendid: Vello Pähn, Kaspar Mänd
Lavastaja-koreograaf-kunstnik: Renate Keerd
Valguskunstnik: Siim Reispass
 

„Hane-ema“ on vabakutselise lavastaja ja koreograafi Renate Keerdi vaba tõlgendus Maurice Raveli loodud balletile. Vana prantsuse kombe järgi nimetatakse hane-emaks lastele muinaslugusid pajatavat hoidjat. Keerd pöörab balleti klassikalise libreto aga pea peale, võttes lavastuse loomisel aluseks Raveli muusikalise orkestreeringu, kuid loob sellele algupärase dramaturgia. Oma lavastuses keskendub Keerd meie elu saatvatele paradoksidele talle omaselt absurdimaigulises, fantaasiaküllases ja teravmeelses võtmes.

„Ravel:Ravel“ on mäng, kus ilu nimel võib sohki teha ning kus Raveli armuafäär muusikaga suubub pöörasesse vaatemängu, millest väike unistab ja mida suur taga nutab.