Horre Zeiger Bigband "Sügisromanss: Toomas Tutt 80"
24.10 kontsert on eriline mitmel põhjusel!
Horre Zeiger Bigband tähistab oma 72. sünnipäeva. Orkestrijuhina astub esimest korda üles Aulis Nemvalts.
Ühtlasi ütleme suured tänusõnad pikaaegsele orkestrijuhile Toomas Tutile ning tähistame koos tema 80. sünnipäeva!
Kontserdi solistid on Astra Põder, Annely Martensoo, Marii Väljataga, Villem Loonde.
Toomas Tuti muusikutee algas 1964. aastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi lõpuklassis. Ta jäi juhuslikult silma koolis juba tegutsevale väikese ansambli juhile, kes kutsus ta oma koosseisu klaverit mängima. Kuna Toomas oli juba eelnevalt iseseisvalt selgeks õppinud noodikirja koos akordimärkide süsteemiga, siis ei olnud tal sisseelamisega erilisi raskusi. Täpselt teadmata asjaoludel sattus see kooliansambel tollasesse „Tselluloosi“ klubisse, kuhu otsiti juba ammu tegutseva Aare Rüütli orkestri kõrvale väiksemat nö. noorteorkestrit. Läkski kaubaks ja koduklubi oli olemas. 1966. aastal tegid ansambli liikmed Toomasele ettepaneku võtta endale orkestrijuhi kohustused, sest noote kirjutas ta juba nagunii ja klubi poolt värvatud juhendajate tegevus piirdus nende endi ansamblite nootide laialijagamise ja pärast proovi kokkukorjamisega. Nii oli sündinud Toomas Tuti ansambel, mis elas üle nii paremaid kui ka halvemaid aegu ning edu haripunktiks oli aasta 1979, mil tantsuorkestrite ülevaatuse žürii eesotsas Feliks Mandrega tunnistas kollektiivi Tallinna parimaks tantsuorkestriks. Läbi aastate on Toomas Tuti ansambli põhikoosseisus mänginud rida tuntud muusikuid: Jaan Rajala, Tõnu Soosõrv, Andres Lepnurm, Jüri Maimik, Raul Sepper, Boris Leppsoo, Enn Saretok, Mart Rauk, Arne Rütter ja lühemat aega veel mitmed. Kindlasti ei saa nimetamata jätta 1972. aastal ansambliga liitunud laulusolisti Karl Timbergi, kes andis tollal madalseisus olevale kollektiivile uue hingamise, hankis rohkesti uut repertuaari, kirjutas eestikeelseid laulutekste ja koos oma õe Silviaga kujundas ansamblile tõeliselt esindusliku näo. Muide, ka HZBB repertuaaris on paar Karl Timbergi sõnadega laulu.
Ansambel lõpetas tegevuse 1984. aastal ja Toomas tõotas endale, et mitte kunagi enam mitte mingit muusikat. Aga viirus oli sees ja andis aja möödudes endast märku. Nii soetas Toomas endale 2005. aastal digiklaveri – oma lõbuks näppida. Läks veel hulk aastaid ja tänu vana semu Enn Saretoki vahendusele ongi Toomas Tutt alates 2013. aastast olnud Horre Zeigeri Big Bandi klaverimängija.
Toomas ei ole kunagi ametlikult muusikat õppinud ja seetõttu oli ta üsna suures kimbatuses, kui tollane HZBB juht Tiit Varts tegi talle ettepaneku amet üle võtta. Paraku oli Toomas juba nö. märgi maha pannud, olles kirjutanud orkestrile rea seadeid ja jätnud mulje, et ta seda oskab. Igatahes asus ta alates 2019. aastast tegutsema orkestri juhina ja on seda vastutust kandnud kuni käesoleva aasta kevadeni, mil andis teatepulga üle saksofonimängijale Aulis Nemvaltsile, kes aitab edaspidi bigbändi muusikalist tegevust kujundada.
Kontserdil tuleb esitusele mitmeid Toomase tehtud orkestreeringuid. Tema seadete eripäraks on see, et need on praktiliselt täielikult tema enda looming – lähtematerjaliks on olnud vaid loo meloodia koos akordimärkidega või siis mingis kogumikus (nt. Laulge kaasa) avaldatud materjal. Mõne orkestri poolt sissemängitud materjali ta kuulmise järgi kunagi maha ei kirjuta, äärmisel juhul kasutab sellest ainult mõnda olulist fragmenti.
Toomase lemmikstiil on dixieland. Sellest žanrist kõlab kontserdil tema seatud ja aastast 1911 pärinev „Panama“. Lemmikmuusikuks on tal legendaarne, ainult kuulmise järgi mängiv džässpianist Erroll Garner, kelle kohta Toomas kord ütles, et „meie vahe on selles, tema ei tunne nooti, aga oskab mängida, aga mina tunnen nooti, kuid mängida ei oska.“ Huvitav on Toomase jaoks ka „vigurimees“ Dave Brubeck, kelle paar svingmuusikas ebatavaliste taktimõõtudega pala seadet pakume kuulamiseks ka sel kontserdil.
Hea orkestrimuusika juurde kuuluvad ka lauljad. Siin on Toomase lemmikuteks Ella Fitzgerald ja Nat King Cole, eestlastest Marju Kuut. Aga tänapäevastest lauljatest väärivad Toomase sõnul austust eelkõige meie oma armsad kaaslased Annely Martensoo, Marii Väljataga, Astra Põder, Miina Martensoo ja Villem Loonde.