Kunstniku valik Kai kinos: "James Turrell: Passageways"+“Lõpmatuse arhitektuur”

Veebruari teises pooles toob Kai kino vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogrammi, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Neljal õhtul linastuv valik kuulub näituse publikuprogrammi.

Sirje Runge näituse finissage’iks laupäeval, 21.02, on valitud visuaalselt lummav vaimne rännak, mis sobib ideaalselt kokku Runge loominguga. Koos ühe seansina tulevad näitamisele lühidokumentaal "James Turrell: Passageways" (1995) ja täispikk dokumentaalfilm "Lõpmatuse arhitektuur" (2018). Mõlemad filmid uurivad ruumi ja valguse nähtuseid ning on meditatiivse iseloomuga.

Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (eesti keeles võiks “Passageways” tõlkida “Üleminekud”) on lühidokumentaal kunstnik James Turrelli oskusest kasutada taevalaotust oma stuudiopinnana, et uurida valguse ja ruumi suhet. Filmis näeme Turrelli tööd Rodeni kraatris Arizonases, mida kunstnik on muutmas hiiglaslikuks taevakehade uurimise observatooriumiks, ning kuuleme tema uurimistööst loomuliku valguse kasutamisel ja huvist Hopi mütoloogia vastu.

“Lõpmatuse arhitektuur” (originaalpealkiri Architektur der Unendlichkeit) on Šveitsi režissööri Christoph Schaubi poeetiline dokumentaalfilm, mis uurib ruumi, valguse ja aja kaudu kogetavat ülevust ning vaimsust. Film ei keskendu niivõrd hoonete tehnilisele analüüsile, vaid sellele, kuidas ruum võib inimest sisemiselt liigutada ja avada kogemusi, mis ulatuvad argireaalsusest kaugemale.

Schaub alustab teekonda oma lapsepõlvest, mil ta tundis sügavat tõmmet pühade paikade vastu ning mõtiskles alguste ja lõppude üle. See isiklik vaatenurk laieneb vestlusteks arhitektide Peter Zumthori, Peter Märkli ja Álvaro Siza Vieiraga ning kunstnike James Turrelli (keda nägime ka esimese lühifilmis) ja Cristina Iglesiasiga. Nende loomingus on keskne roll valgusel, materjalil ja ruumil kui kogemusel, mis võib inimest viia meditatiivsele või isegi vaimsele tasandile.

Film liigub sujuvalt looduse, kunsti, muusika ja arhitektuuri vahel, näidates, kuidas „pühad ruumid“ ei piirdu kirikute või templitega. Vaimsus võib avalduda ka maastikes, valgusinstallatsioonides või helides. Schaub rõhutab, et küsimus pole religioonis, vaid inimese võimes kogeda midagi suuremat kui ta ise.

Tulemuseks on meditatiivne, visuaalselt lummav dokumentaal, mis kutsub vaatajat mõtlema ruumi mõjule, ajalisusele ja sellele, kuidas arhitektuur võib avada ukse lõpmatuse kogemisele.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles Sirje Runge avab filmi valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki teose kogemiseks. Tema sõnul moodustavad programmi valitud filmid koos näitusega ühtse terviku ning peegeldavad killukest sellest, mis on talle maailmas oluline.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Piiratud koguses on müügil ka kogu programmi passe. Et osa saada ka Sirje Runge videopöördumisest, palume saabuda enne seansi algust.

Programmis linastuvad:
14.02 kell 18 “Pink Floyd: The Wall” (1982),
15.02 kell 18 Federico Fellini “Rooma” (1972)
21.02 kell 18 Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995)+ Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur”
22.02 kell 18 National Geographic sarja “Üks kummaline planeet” (2018) kaks episoodi

Filmivaliku toome vaatajateni koostöös kino Sõprusega ning teosed on kokku pannud Sirje Runge koos Sõpruse programmijuhi Johannes Lõhmusega.

“James Turrell: Passageways”
Žanr: lühidokumentaal, arhitektuur, kunst
Kestus: 27m
Riik: Prantsuse, 1995
Režissöör: Carine Asscher
Keel: inglise
Subtiitrid: inglise

“Lõpmatuse arhitektuur”
Žanr: dokumentaal, arhitektuur, kunst
Kestus: 1h 30m
Riik: Šveits, 2018
Režissöör: Christoph Schaub
Keel: saksa
Subtiitrid: inglise