Lossimuusika 2026-2027 hooaja avakontsert

Pühapäev, 20. september 2026 kell 18 Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuuseum

Lossimuusika hooaja 2026 - 2027 avakontsert

Daniil Bulayev ja Davinspiro Camerata solistid (Läti)
Daniil Bulayev - viiul
Andrey Yegorov - viiul
Arina Bardova - viiul
Eugenia Otroshko - viiul
Santa Lucia Circene - vioola
Klinta Kluce - vioola
Maxim Skibitsky - tšello
Katrina Anna Rando - tšello

Kava:

Pjotr Tšaikovski (1840 - 1893)
Keelpillisekstett D-duur op 70 “Souvenir de Florence"
   Allegro con spirito
   Adagio cantabile e con moto
   Allegro moderato
   Allegro vivace

George Enescu (1881 - 1955)
Oktett C-duur op 7
   Très modéré 
   Très fougueux
   Lentement
   Mouvement de valse bien rythmée

Pjotr Tšaikovski keelpillisekstett d-moll op 70 „Souvenir de Florence" („Mälestusi Firenzest") valmis 1890. aastal Itaalias ja on pühendatud Peterburi Kammermuusika Seltsile. Teos on hinnatud nii interpretide kui ka kuulajate seas oma meloodilisuse, emotsionaalsuse ja meisterliku instrumentatsiooni poolest. „Souvenir de Florence" on erakordne teos oma kuuehäälelise polüfoonilise tiheduse poolest, mis ühendab kammermuusika intiimsuse sümfoonilise orkestraalse kõlaga. Helilooja saavutab siin haruldase tasakaalu – kuus sõltumatut häält on pidevas dialoogis, kuid moodustavad samal ajal homogeense kõlapildi, mis on nii emotsionaalselt väljendusrikas kui ka tehniliselt meisterlik. Sekstett lõppeb kuuehäälse fuugaga, mis on Tšaikovski üks  hiilgavamaid katsetusi selles vormis, demonstreerides tema kompositsioonilisi oskusi kõrgtasemel. Muusikateadlased on teost kirjeldanud kui „muusikalist mälestust" – mitte ainult Itaaliast inspireeritud programmilist teost, vaid ka helilooja isiklike kogemuste ja emotsioonide peegeldust rahulikus, lüürilises vormis. Just see sügav isiklikkus teeb sekstetist Tšaikovski kammermuusika ühe tippteose ja muudab püsivalt väärtuslikuks kogu klassikalise muusika repertuaaris.

George Enescu komponeeris keelpilliseksteti op 7, C-duur 1900. aastal, kui ta oli vaid 19-aastane. See on üks 20. sajandi kammermuusika hiilgavamaid ja mahukamaid teoseid. Teos on tsüklilise ülesehitusega: neli traditsioonilist osa on omavahel nii tihedalt seotud, et moodustavad ühtse, ligi 40-minutilise sümfoonilise terviku, mis järgib laiendatud sonaadivormi reegleid. Ühe soleeriva instrumendi asemel on kaheksa häält pidevas dialoogis, vaheldumisi juhtrolli võttes. See on monumentaalne sümfooniline tervik, milles tsükliliselt korduvad teemad ja tihe kaheksahäälne polüfoonia loovad hilisromantismi ühe kõige ambitsioonikama kammermuusikateose.

Davinspiro Camerata on kammerorkester, mille asutas Läti viiuldaja Daniil Bulayev. Tema kirg muusika vastu ja sügav usk selle jõusse on kujundanud ansamblit selle loomisest alates. Davinspiro Camerata ühendab Läti andekamaid muusikuid, kes käsitlevad muusikat kui kunstilist eluhoiakut ja mängivad suure pühendumusega.

Üheskoos töötab orkester järjepidevalt oma kõla ja iseseisva kunstilise identiteedi kujundamise nimel – alati uute muusikaliste horisontide otsingul. Davinspiro Camerata liikmeid ühendab ühine soov areneda, luua orkestrikogemusi kõrgeimal tasemel ning jagada oma muusikaarmastust publikuga.

Juba oma tegevuse esimestel aastatel on Davinspiro Camerata teinud koostööd mitmete väljapaistvate helikunstnikega. Nende hulka kuuluvad dirigent ja viiuldaja Andres Mustonen, kontrabassimängija Grigory Kovalevsky, tšellistid Mischa Maisky ja Guna Šnē, viiuldaja Elīna Bukša, pianist Agnese Egliņa, löökpillimängija Andrei Pushkarev, metsosopran Luciana Mancini, laulja Daumants Kalniņš, näitleja Daniel Bonilla Torres ning ansambel Janoska. Need mitmekesised koostööd on oluliselt kujundanud ansambli kunstilist arengut ja stiililist avatust.

Ka kontserttegevuses on Davinspiro Camerata kiiresti nime teinud. Orkester on esinenud mitmetes mainekates kontserdipaikades, sealhulgas Riia Suures Gildis, Läti Rahvusteatris, Dzintari kontserdisaalis, Liepāja kontserdimajas Great Amber, Sigulda kontserdisaalis Baltais flīģelis ning Cēsise kontserdimajas. Rahvusvahelised esinemised on viinud ansambli ka Eestisse Viljandi baptistikiriku kontserdisaali ning Londonisse mainekasse Champs Hilli.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga
Toetajad: Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusringhääling, Kultuurikõla, Pointprint
Täname: Visit Estonia, Visit Tallinn, Õhtuleht

Piletid Piletikeskuses 
https://piletikeskus.ee/et/e/yg389f
ja Kadrioru kunstimuuseumi kassas