Lossimuusika suvekontsert: Beethoveni klaverisonaadid II

Teisipäev, 2. juuni 2026 kell 19 Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuuseum

LOSSIMUUSIKA 
BEETHOVENI KLAVERISONAADID II

Leipzigi Bachi Konkursi võitja
IRINA ZAHHARENKOVA - haamerklaver

Kava:

Ludwig van Beethoven (1770-1827)

Klaverisonaat nr 4 Es-duur op 7
   Allegro molto e con brio
   Largo, con gran espressione
   Allegro
   Rondo: Poco allegretto e grazioso
   
 Klaverisonaat nr 8 c-moll op 13 "Pathétique"
   Grave - Allegro di molto e con brio
   Adagio cantabile
   Rondo. Allegro

 Beethoveni klaverisonaatide tsükkel haamerklaveril Kadrioru lossis.

 Eesti publikuni jõuab esmakordselt kõigi Ludwig van Beethoveni klaverisonaatide terviktsükli ettekanne ajastu instrumendil – haamerklaveril. Meie üks edukamaid klahvpillimängijaid rahvusvahelisel areenil - Irina Zahharenkova esitab sonaate Kadrioru lossi intiimses ja erilises atmosfääris, mis loob erakordselt sobiva raamistiku Beethoveni loomingule.​

Haamerklaver oli just selline pillitüüp, mille võimalusi Beethoven oma elu jooksul otsustavalt kasutas ja mille areng omakorda mõjutas tema helikeelt. Viini klaverimeistrite heledama kõlaga ja kiiremini reageerivad instrumendid lubasid heliloojal laiendada dünaamilist skaalat, eksperimenteerida uute faktuuridega ning luua senikuulmatuid dramaatilisi ja poeetilisi kõlamaailmu. Tsükli kuulaja saab kogeda neid teoseid kõlapildis, mis on ajaliselt ja esteetiliselt Beethovenile märksa lähedasem kui tänapäevane kontsertklaver.

Beethoven kirjutas oma elu jooksul 32 klaverisonaati, mida on sageli nimetatud helilooja „vaimseks autobiograafiaks”. Varajaste klassitsistlike sonaatide kõrval kõlab küpses ja hilisloomingus murranguline muusikaline mõtlemine, julgus nihutada vormipiire ja süveneda eksistentsiaalsetesse teemadesse. Haamerklaver toob sellel ulatuslikul loometeekonnal esile nii intiimse kõne, inimhäälele sarnaneva fraasikujunduse kui ka ootamatud dünaamilised kontrastid, mis tänapäeva klaveri massiivses kõlas sageli varju jäävad.

Beethoveni sonaatide tervikettekanne haamerklaveril on oluline sündmus nii Eesti muusikaelus kui ka rahvusvahelises kontekstis. See ühendab teadlikult ajaloolise interpretatsiooni põhimõtted, stiilitundliku esituse, interpreedi vaba loomingulise fantaasia ja süvenenud pilgu ühe lääne muusikaloo kesksema helilooja loomingule. Kontserdisari kõnetab nii kogenud muusikasõpru, interpreete ja tudengeid kui ka kuulajaid, kes alles otsivad oma esimest sügavamat kokkupuudet Beethoveni klaverimuusikaga.

Ludwig van Beethoven murdis muusika piire ja avas tee romantismile. Tema looming muutus dramaatiliselt, sest ta elas ajastul, mil Prantsuse revolutsioon (1789–1799) raputas Euroopat, tuues endaga kaasa vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. Beethoveni varased teosed järgisid Haydni ja Mozarti klassitsistlikku stiili, kuid Prantsuse revolutsiooni vaimsus inspireeris teda mässumeelsele eneseväljendusele. 

Turbulentsete aegadega käis kaasas klaveri (fortepiano) kiire areng, mis muutis hapra klahvpilli võimsaks muusikainstrumendiks. Uute muusikaliste ideede väljendamiseks tuli pillimeistritel kiiresti kohaneda, lisada kõlajõudu ja laiendada heliulatust. Beethoveni kaasaegsete poolt kirjeldatud, ilmselt ka arenevast kurtusest tingitud “vägivaldne” mängistiil ja tema teoste jõuline esteetika aitasid klaveril teha vaid mõne aastakümne jooksul tohutu arenguhüppe, käies kaasas ühiskonnas toimuvate ja helikunsti väljendusvahendite muutustega.

 Irina Zahharenkova on üks armastatumaid ja rahvusvaheliselt edukamaid Eesti pianiste, kelle esinemisi iseloomustavad tugevalt isikupärane stiil, loomulik musikaalsus ning võrratu klaverikäsitlus. Tema delikaatne ja karge kirglikkus mängib suureks kõik, mida ta esitab. Tema kõrgel kunstilisel tasemel esitustele on omane transtsendentaalne mõõde ja terviklikkus. Kui Irina istub klaveri taha, voolab muusika tema sõrmede alt pingutuseta ja loomulikult, haarates jäägitult kaasa.

Ta on võitnud peapreemiaid mitmetelt rahvusvahelistelt konkurssidelt Johan Sebastian Bachi konkurss Leipzigis (2006), A.Casagrande konkurss Itaalias (2006) Georges Enesco konkurss Rumeenias (2005) jpt. Eestis äratas ta suurt tähelepanu VI Eesti pianistide konkursil (2002) pälvides diplomi, ERSO preemia ja publiku tulise poolehoiu. Irina Zahharenkova on õppinud klaverit Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias prof. Lilian Semperi ning Sibeliuse Akadeemias prof. Hui-Ying-Liu Tawaststjerna juures. Zahharenkova on salvestanud Bachi „Goldbergi variatsioonid“ ja albumi Scarlatti sonaatidega Moskva plaadifirmale Classical Records ja palju teisi teoseid klaverile.

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga
Toetajad: Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, UNESCO Muusikalinn Tallinn, Kultuurikõla, Pointprint

Korraldaja jätab endale õiguse teha kontserdi kavas muudatusi

Piletid: https://piletikeskus.ee/et/e/1xtxic