Lossimuusika: Una Corda & Kadri Voorand

Pühapäev, 22. veebruar 2026 kell 18 Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuuseum

LOSSIMUUSIKA 

Kadri Voorand - vokaal

Ansambel Una Corda
   Kristi Mühling - kannel
   Katri Tikka - harf
   Ene Nael - klavessiin 

Ansambel UNA CORDA (https://unacorda.net/) on ainulaadse koosseisuga ansambel kuhu kuuluvad kolm sarnast, kuid samas erinevat näppepilli - kannel, harf ja klavessiin.

Kontserdi kavas on heliloojate Mingo Rajandi, Age Veeroosi, Mirjam Tally ja Georg Jakob Salumäe spetsiaalselt sellele kossseisule loodud originaalteosed.  
Koos ansambliga astub lavale alati särav häälevirtuoos Kadri Voorand, kellega koos esitatakse nii Kadri loomingut kui ka vabu kohapeal sündivaid improvisatsioone.


ELEMENT – VESI
Vesi on värvitu, läbipaistev, lõhnatu ja maitsetu aine, umbes nii nagu noodid noodipaberil.
Vesi aitab meil olla elus nii nagu muusika.
Vesi kustutab Tule, ujutab üle Maa ja lämmatab Õhu … nii nagu muusika.

KAVA

Georg Jakob Salumäe (2006) „Silmavees” (2025) ansamblile Una Corda

vaimulik rahvaviis „Mu süda, ärka üles”, seade Cyrillus Kreek (1889-1962) / Kadri Voorand (1986) 

Age Veeroos (1973) „Vesi” (2025) klavessiinile ja geofoonilistele helimaastikele

Mingo Rajandi (1980) „My river runs to thee” (2024/2025) ansamblile Una Corda

Kadri Voorand „You Look Into My Eyes” (2025)  ansamblile Una Corda

Mirjam Tally (1976) „Voolujoon” (2012) ansamblile Una Corda

vaimulik rahvaviis „Süda, mis Sa muretsed”, seade C. Kreek / K. Voorand

SILMAVEES Peetrus salgas Jeesuse pärast salasuste osadust kolm korda ära, aga pesi kõik patu oma pisratega maha. Peetrus nuttis ja kaebas; õigemini mitte lihtsalt ei nutnud, vaid nuttis kogu südamest. Seepärast ei ütle evangelist, et ta lihtsalt nuttis, vaid et ta „puhkes kibedasti nutma” (Mt 26:75) Kui suur vägi on pisaratel, seda ei saa sõnul väljendada, vaid asjade käik ise näitab seda. Nuttes kibedasti pesi ta patu maha, pärast seda anti talle taevavõtmed. (Püha Johannes Kuldsuu)

Georg Jakob Salumäe

VESI
Oma uues teoses “Vesi” klavessiinile geofooniliste helimaastikega põimin omavahel muusikalist ja looduslikku aega. Klavessiini kõla seostub mulle ühelt poolt voolavusega, teisalt n.ö. kivisse raiutud massina. Selle abil on hea kujutada (aineosakeste) tihedust ja hõredust, nende liikumist, rütmilisust ja perioodilisust, aga ka tahkete kehade tahumatust.
Sündis selline geoloogiline idee veest ja vee– või selle puudumisega seotud keskkondadest.
Age Veeroos

MY RIVER RUNS TO THEE
Kui sa olid 9-aastane, siis sa kirjutasid nii: armastus on siis kui kirjutad igale poole ühe nime. rannas ja koolis ja käe peale. armastus on kui kirjutad talle, et kell on 22:22 Armastus on, kui istud kellegi kõrval ja lihtsalt tead Armastus on see, kui sa tahad teist kogu aeg uuesti nuusutada Armastus on tuhandeaastane mets-õunapuu Armastus on looduskaitse all Armastus on jõe ääres Armastus on maa sees Armastus on sulle ette astutud jäljed paksus lumes. Armastus on see, kui vanaema ei saa oma saapapaelu kinni siduda ja seda teeb vanaisa. Armastus on see, kui koer tõmbab keelega üle näo. Armastus on see, kui on lihtsam teha, kui öelda. Armastus on see, kui sa alati rõõmustad käo kukkumise üle Armastus on see, kui sa võid olla haige. armastus on higi, armastus on juustuvõileib armastus on unetus ja köielkõnd Armastus on meelespealilledes ja murtudsüdamelilledes armastus on üks ja seesama laul armastus on võnkumine ja hiidlaine armastus on kasvamine ja kahanemine armastus on maailm läbi rohelise klaasikillu armastus on kõik. Armastuses ei ole midagi, mida sa tead. Armastus on igavene sibula lõhn vanaema kätel Armastus on see, kui sa võid keset jutuajamist magama jääda Armastus on see, kui sulle meeldib keegi, kes sulle tegelikult ei meeldi Armastus on maapinnale kukkunud käbid Armastus on siis, kui sa ei karda mööda laulda Armastus on hingeõhk kuklal Armastus on elustamisaparaat Armastus on halastuslask Armastus on julgus otsustada, kumba neist kasutada. Palun usu mind, mina armastan sind.
Mingo Rajandi

VOOLUJOON
 on viimasega kolmest loost, mis keskenduvad sarnasele muusikalisele materjalile: „Vool”, „Joon” ja nüüd „Voolujoon”. Kõigis neis kolmes leidub ühist temaatikat, nagu vihjavad ka lugude pealkirjad. Võrreldes varasematega on „Voolujoone” eripäraks see, et siin olen kasutanud pisut rohkem vabasid improvisatoorseid elemente.
Mirjam Tally

Lossimuusika on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis. 

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, UNESCO Muusikalinn Tallinn, Kultuurikõla, Pointprint

Täname:
Visit Estonia, Visit Tallinn, Õhtuleht