Lossimuusika: Uusaastakontsert

Pühapäev, 4. jaanuar 2026 kell 18 Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuuseum

LOSSIMUUSIKA UUSAASTAKONTSERT

Triinu Piirsalu - viiul
Eesti Keelpillimängijate Konkursi 2025 võitja

Benjamin Arnika Skydsgaard - klaver (Taani)

Konkursi info: https://eamt.ee/uritused/eesti-keelpillimangijate-konkurss-2025/

Viiuli- ja klaveriansamblina avastavad Triinu ja Benjamin koos lõputuid võimalusi muusika ja enese väljendamiseks. Nad mõistavad ja tõlgendavad muusikat nagu maailma enda ümber - läbi uudishimu, imetluse, siiruse ja austuse. Nende soov on peegeldada kuulajale muusikat võimalikult ehedalt, ainulaadse kogemusena, austades seejuures sügavalt helilooja nägemust.

„Teiseks Corelliks“ nimetatud ja kuni XX sajandi lõpuni täielikult unustatud Nicola Matteis (umbes 1650 – pärast 1713. aastat) oli varaseim tähelepanu-väärne Itaalia barokkviiuldaja Londonis. Temast sai oluline lüli Inglise muusikaloos, kelle väljendusrikas ja virtuoosne mäng hämmastas ja sütitas kuulajaid ning kes kaasaegsete sõnul "lihvis ja viimistles inglaste kõrvu“.  Napolist pärit Matteis nautis oma kontserttegevuse ja heliloominguga märkimisväärset kunstilist ja ärilist edu. Eriti populaarsed olid 4 kogumikku “Ayres for the Violin” (“Aariad viiulile”), kus ta aeg-ajalt läheneb oma boheemlasliku kaasaegse Heinrich Ignaz Franz von Biberi maneerile, teistes tavapärasemates tantsulikes osades meenub kaasmaalane Arcangelo Corelli, kuid enamikus aariates peitub tõeline individuaalsuse säde. Teades, et paljud tema muusika esitajad on amatöörid, andis Matteis oma „Aariate“ tükiväljaande eessõnas täpseid ja üksikasjalikke juhiseid poognajaotuste, kaunistuste, tempode ja muude esitusvõtete kohta. Need märkmed on osutunud tänapäeval väärtuslikuks allikaks nii interpreetidele kui muusikateadlastele, kes rekonstrueerivad tolleaegseid esinemispraktikaid.

Richard Straussi märkimisväärselt viljakas muusikukarjäär helilooja ja 
dirigendina kestis peaaegu kaheksa aastakümmet. Eelkõige tuntakse teda 
kui mastaapsete ja ülimalt meisterlikult orkestreeritud sümfooniliste 
teoste loojat, kuigi noorusaastatel komponeeris ta oma isa Franzi, 
Müncheni õukonnaorkestri metsasarvesolisti valvsa pilgu all ka hulgaliselt kammermuusikat. 
1882. aastal astus Richard Müncheni ülikooli. Seal omandatud teadmised kirjandusest, kunstiajaloost ja filosoofiast said tema hilisemate teoste vaimseks vundamendiks. Straussi dirigendikarjääri aitas edendada tutvumine ja koostöö mõjuka Saksa kapellmeistri Hans von Bülowiga. 
Vahetult enne sümfoonilise poeemi „Don Juan“ valmimist komponeeris R. Strauss nooruslikku energiat täis viiulisonaadi Es-duur. See demonstreerib küll helilooja muusikalise kasvatuse klassikalisi mõjutusi, kuid ennustab samas tulevikku vaatavat ja piire trotsivat muusikakeelt, mis on ainuomane just tema hilisematele teostele. Kogu sonaadile on iseloomulik peensusteni läbitöötatud viiuli- ja klaveripartii ning nende sümfoonilisi tekstuure esilekutsuv põimumine. Teose äärmised osad on virtuoossed ja interpreetidele nii tehnilises kui muusikalises plaanis väga nõudlikud. Sonaadi tuumaks on imeilus lüüriline Andante cantabile, milles pole raske märgata vihjeid romantilisest õhinast - helilooja oli just kohanud oma tulevast abikaasat, sopran Pauline de Ahna``t. 

Ungari helilooja Béla Bartóki helikeel on orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikest kompositsioonitehnikatest. Suur huvi folkloori vastu viis ta rahvalaulude kogumiseni nii kodumaal, Ida-Euroopas kui ka Türgis ja Alžeerias. Bartókit peetakse etnomusikoloogia ehk teadusliku rahvamuusika uurimise üheks rajajaks. Heliloojana püüdis ta muusikas edasi anda ürgsust, mida rõhutasid jõulised ja agressiivsed rütmid ning primitivismi esteetika selle sõna arhailise tähenduses. 

Esimene rapsoodia on komponeeritud suurepärasele Ungari viiuldajale Joseph Szigetile. See efektne teos koosneb kahest mustlastantsust: Lassù ja Friss (aeglane ja kiire).
 

Triinu Piirsalu on oma generatsiooni üks silmapaistvamaid eesti viiuldajaid, kes on pälvinud rohkelt tunnustust nii kodu- kui ka välismaal. Ta on emotsionaalse ja sugestiivse esitluslaadiga solist ning kirglik kammermuusik. Sügisel 2023 alustas Triinu magistriõpinguid Müncheni Muusika- ja Teatrikõrgkoolis prof Mi-kyung Lee viiuliklassis ning omandab solistidiplomit Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias prof Peter Herresthali juhendamisel.

Triinu on osalenud mitmel rahvuslikul ja rahvusvahelisel konkursil. 2023. aasta aprillis valiti ta koos nelja noore väljapaistva norra muusikuga Bergeni Filharmoonikute poolt soleerima orkestri traditsioonilisel kontserdil De Unges Konsert, millega kaasnes Griegi fondi preemia ning soleerimine orkestri ees (Bartoki 2. viiulikontsert).

Novembris 2020 pälvis ta III preemia ja Tallinna Kammerorkestri eripreemia Eesti keelpillimängijate konkursil; sügisel 2020 saavutas ta telekonkursil Klassikatähed II koha ja oli publikulemmik.