Vana tsingi lugu / The Story of the Old Cornetto
Eesti Ajaloomuuseumi Johann Burchardi kogus “Mon Faible” oleva haruldase elevandiluust tsingi tutvustus.
On juba kord sedasi, et paljude pillide eestikeelsed nimed on laenatud. Sellest ei ole õigupoolest midagi, kuid vahel juhtub, et käiku läheb korraga lausa mitu nime. Instrument, millest siin juttu tuleb, on just selline. Cornetto või tsink. Ei ole kuulnud? Ärge muretsege, paljud ei ole. Pilli, mida 17. sajandil jumaldati, oli sedavõrd keerukas mängida, et see oskus kadus muusikapildist ja taasavastati alles koos varajase muusika renessansi tulekuga 20. sajandil. Pole siis imestada, et eesti muuseumite kogude kahtlemata kõige hinnalisem pill – elevandiluust peenete ornamentidega tsink, oli võtnud endale uue nime – krummhorn – ja lebanud kannatlikult, ilma igasuguse tähelepanuta kuni üheksanda festivalini Tallinn feat. Reval. Nüüd saavad aga asjad selgemaks.
Eesti Ajaloomuuseumi poole pealt räägib meile palju põnevat Kadri Talvik. Tsingi ajaloost kõneleb Josué Meléndez. Taavi-Mats Utt räägib selle pilli ehitamise erilisest keerukusest. Siis saab sõna päeva peakangelane – peale paarisaja-aastast vaikust kuuleme viivuks 17. sajandi originaaltsingi häält. Pilli dokumenteerimiseks mängib seda Josué Meléndez.
Osalemine muuseumipiletiga.
Piletiga saab iseseisvalt külastada ka muuseumis avatud näitust "Tahan mängida!"